Pöördlaagrid on mitmesuguste rasketehniliste masinate kriitilised komponendid, mis tagavad sujuva ja tõhusa pöörlemisliigutuse. Nende jõudlust ja pikaealisust mõjutavad nii toote omapärane kvaliteet kui ka nende kasutusaja jooksul kasutatavad hooldustavad. Sageli öeldakse, et pöördlaagri vastupidavus sõltub 30% selle kvaliteedist ja 70% hooldusest. Üks kõige tavalisemaid probleeme, millega pöördlaagrid kokku puutuvad, on jooksurööbaste rike, mis väljendub selliste sümptomite kaudu nagu suurenenud kliirens, õlileke, kinnijäämine, ebatavaline müra ja rauaosakeste või isegi suuremate rauafragmentide olemasolu. Selles põhjalikus uurimuses käsitleme nelja peamist liiki pöörlev laager jooksuradade rike: kulumine, plastiline deformatsioon, pinna koorumine ja korrosioon/mittenemine. Arutame nende põhjuseid, mõju ja lahendusi, rõhutades regulaarse hoolduse ja nõuetekohase käitlemise tähtsust, et pikendada nende elutähtsate komponentide kasutusiga.
Pöördlaagrite kulumine on valdav rikke viis, mis tuleneb pindade vahelisest suhtelisest libisemisest, mis põhjustab materjali pidevat lagunemist. Seda kulumist võib liigitada kahte liiki: normaalne kulumine ja ebanormaalne kulumine. Normaalne kulumine on järkjärguline protsess, mis toimub laagri eluea jooksul, mille tulemusena suureneb kliirens ja muutub jooksuriba pinnaprofiil. Seda tüüpi kulumine on oodatav ja seda on võimalik hallata korrapärase hoolduse ja järelevalve abil.
Ebanormaalne kulumine seevastu viitab tootmisvigade, standardosade kvaliteedi, määrdeainete ebatõhususe või halbade hooldustavade põhjustele. Näiteks võib ebaõige kuumtöötlus tootmise ajal põhjustada ebapiisavat kõvadust, mis muudab jooksurajal oleva pinna kulumise suhtes vastuvõtlikumaks. Samamoodi ei pruugi standarditele mittevastavate määrdeainete kasutamine pakkuda piisavat kaitset hõõrdumise ja kulumise vastu.
Rööbastee kulumise mõju on mitmetahuline. Kulumise edenedes suureneb sobivusvahe, mis kahjustab laagri võimet säilitada pöörlemistäpsust. Selline halvenemine võib põhjustada töö ajal suurenenud vibratsiooni ja müra, mis mõjutab masina üldist jõudlust ja tõhusust. Rasketel juhtudel võib liigne kulumine põhjustada laagri täieliku rikke, mille tulemuseks on tööseisak ja kulukas remont või väljavahetamine.
Lisaks sellele võib kulumisest tingitud jooksuriba pinnaprofiili muutus häirida jooksuriba ja jooksuriba vahelist määrdekihti, mis süvendab kulumisprotsessi. Selline olukord tekitab nõiaringi, kus suurenenud kulumine põhjustab edasist riknemist, lühendades oluliselt laagri kasutusiga.
Rööbastee kulumise vastu võitlemine hõlmab ennetavate meetmete ja õigeaegsete sekkumiste kombinatsiooni. Korrapärased kontrollid on olulised, et avastada varajasi kulumismärke ja võtta parandusmeetmeid. Kvaliteetsete ja konkreetsetele töötingimustele sobivate määrdeainete kasutamine võib oluliselt vähendada hõõrdumist ja kulumist. Lisaks võib laagri nõuetekohase paigaldamise ja joondamise tagamine vältida koormuse ebaühtlast jaotumist, mis kiirendab kulumist.
Kui tuvastatakse ebanormaalne kulumine, on oluline tuvastada ja kõrvaldada selle algpõhjus, olgu see siis tootmisdefekt, määrdeaine probleem või hooldusviga. Kulunud laagrite kiire väljavahetamine võib vältida masinate edasist kahjustamist ja vähendada katastroofilise rikke ohtu.
Pöördlaagrite plastiline deformatsioon tekib siis, kui välised jõud põhjustavad kohalikku plastilist voolamist või jooksuriba pinna üldist deformatsiooni. See deformatsioon võib ilmneda väändunud või kõverdunud puuride, moonutatud jooksuradade või isegi süvendite kujul. Plastiline deformatsioon on sageli tingitud ülekoormusest, ebaõigest käitlemisest või ebapiisavast materjalikindlusest.
Üks tavaline stsenaarium, mis viib plastilise deformatsiooni tekkimiseni, on laagri nimivõimsust ületavate koormuste rakendamine. Selline olukord võib tekkida ootamatute löökide, suurte töökoormuste või ebaõigete paigaldusviiside tõttu, mis panevad laagri liigse koormuse alla. Kui laagri materjalil puudub piisav kõvadus või sitkus, on see koormuse all deformeerumisele vastuvõtlikum.
Plastilise deformatsiooni esinemine kahjustab oluliselt laagri funktsionaalsust. Deformeerunud jooksurajad häirivad laagrielementide sujuvat veeremisliikumist, mis põhjustab suurenenud hõõrdumist, soojuse teket ja müra. Selline olukord ei mõjuta mitte ainult laagri töövõimet, vaid kiirendab ka teiste komponentide kulumist, mis viib mehaaniliste probleemide kuhjumiseni.
Lisaks võib plastiline deformatsioon põhjustada paigutusvead ja koormuse ebaühtlast jaotumist, mis suurendab jooksuriba teatud piirkondades esinevat koormust. See lokaalne pingete kontsentratsioon võib põhjustada edasist deformatsiooni ja võib põhjustada katastroofilise rikke, kui sellega ei tegeleta kohe.
Plastilise deformatsiooni vältimiseks tuleb tagada, et laagrit kasutatakse selle nimikoormuse piires ja et järgitakse õigeid paigaldusviise. Laagri deformatsioonikindlus võib suureneda, kui kasutatakse suure karastatavuse ja sitkusega materjale. Regulaarsed kontrollid aitavad tuvastada deformatsiooni varajasi märke, mis võimaldab õigeaegselt sekkuda.
Kui avastatakse plastiline deformatsioon, on väga oluline hinnata kahjustuse ulatust ja otsustada, kas laagrit saab parandada või tuleb see välja vahetada. Mõnel juhul võib olla võimalik jooksuriba pinna ümbertöötamine, et taastada selle profiil, kuid seda tuleks teha ettevaatlikult, et vältida laagri terviklikkuse edasist kahjustamist.
Pinnakoorimine, mida nimetatakse ka koorumiseks, on jooksurööbasteede rikke vorm, mida iseloomustab karastatud pinnakihi koorumine või eraldumine. See probleem tekib sageli ebapiisava karastamise sügavuse, kitsaste kõvaduse üleminekutsoonide või ebaõige kuumtöötluse tõttu tootmise ajal. Pinna koorumisele võivad kaasa aidata ka ülemäärased aksiaalkoormused, kehv määrimine, valesuunaline paigutus ja suured löökkoormused käitamise või paigaldamise ajal.
Pinna koorumise peamine põhjus on kontaktväsimus, mis tekib siis, kui korduvad pingetsüklid ületavad materjali väsimuspiiri. Selline olukord viib pragude tekkimiseni ja levimiseni karastatud kihis, mis lõpuks põhjustab pinna koorumise.
Pinna koorumine mõjutab tõsiselt laagri jõudlust ja pikaealisust. Eemaldunud osakesed võivad määrdeainet reostada, mis suurendab hõõrdumist ja teiste laagrikomponentide kulumist. Selline olukord tekitab riknemise tsükli, mis kiirendab laagri üldist rikkeid.
Kooritud pindade olemasolu häirib ka laagrielementide sujuvat veeremisliikumist, põhjustades suuremat vibratsiooni, müra ja soojuse tekkimist. See seisund mõjutab laagri pöörlemistäpsust ning võib põhjustada töö ebaefektiivsust ja võimalikku masina seisakut.
Pinna koorumise vältimine hõlmab nõuetekohase kuumtöötluse ja karastamise tagamist tootmise ajal, et saavutada piisav karestussügavus ja ühtlane kõvadusjaotus. Samuti on oluline valida sobiva väsimuskindluse ja sitkusega materjalid.
Regulaarne määrimine ja nõuetekohane joondamine paigaldamise ajal aitab vähendada pinna koorumise ohtu. Kui koorumist avastatakse, on oluline hinnata selle tõsidust ja otsustada, kas laagrit saab parandada või tuleb see välja vahetada. Mõnel juhul võib optimaalse töövõime taastamiseks olla vajalik pinna uuesti karastamine või laagri asendamine kvaliteetsema komponendiga.
Korrosioon ja lõhestumine on tavalised vigastused pöördlaagrite puhul, mida põhjustavad keemilised või elektrokeemilised reaktsioonid metallpinna ja keskkonna vahel. Need kahjustused avalduvad sageli rooste kujul laagri sisepindadel ja neid võivad põhjustada sellised tegurid nagu korrosiivse keskkonna sissetung, niiskuse kondenseerumine, elektrilised sädemed ja mikrovibratsioonid.
On olemas kolm peamist korrosiooni tüüpi: keemiline korrosioon, elektrokeemiline korrosioon ja mikrovibratsiooniline korrosioon. Keemiline korrosioon tekib otseste keemiliste reaktsioonide tagajärjel keskkonnaainetega, samas kui elektrokeemiline korrosioon hõlmab elektrokeemilisi reaktsioone, mida soodustab elektrolüüdi olemasolu. Mikrovibratsioonikorrosioon, mida nimetatakse ka hõõrdekorrosiooniks, tekib väikeste võnkuvate liikumiste tõttu kokkupuutuvate pindade vahel.
Korrosioon ja punktsioon kahjustavad laagri konstruktsiooni terviklikkust ja jõudlust. Korrodeerunud pinnad põhjustavad suuremat hõõrdumist ja kulumist, mis mõjutab laagri tõrgeteta tööd. Pitting, mida iseloomustavad väikesed õõnsused või kraatrid jooksuriba pinnal, võivad häirida veeremisliikumist ja põhjustada suurenenud müra, vibratsiooni ja soojuse teket.
Korrosiooni ja punktsiooni esinemine vähendab ka laagri kandevõimet ja väsimuskindlust, suurendades katastroofilise rikke ohtu. Rasketel juhtudel võib ulatuslik korrosioon muuta laagri kasutuskõlbmatuks, mistõttu on vaja see välja vahetada.
Korrosiooni ja lõhestumise vältimine hõlmab nõuetekohaste tihendamis- ja määrimistavade rakendamist, et kaitsta laagrit keskkonna saasteainete eest. Korrosioonikindlate materjalide ja kattematerjalide kasutamine võib suurendada laagri vastupidavust. Korrapärane kontroll ja hooldus on oluline, et avastada varajasi korrosioonimärke ja võtta parandusmeetmeid.
Kui avastatakse korrosiooni või lõhestumist, on oluline hinnata kahjustuse ulatust ja otsustada, kas laagrit saab parandada või tuleb see välja vahetada. Mõnel juhul võib funktsionaalsuse taastada jooksuraja pinna ümbertöötlemine ja kaitsvate kattematerjalide pealekandmine. Pikaajalise töökindluse tagamiseks võib siiski olla vajalik laagri asendamine kvaliteetsema komponendiga.
Pöördlaagrite rike võib oluliselt mõjutada raskeveokite jõudlust ja pikaealisust. Kulumise, plastilise deformatsiooni, pinna koorumise ja korrosiooni/täppimise põhjuste ja mõjude mõistmine on oluline tõhusate ennetusmeetmete ja õigeaegsete sekkumiste rakendamiseks. Laagrite optimaalse töövõime tagamiseks ja nende eluea pikendamiseks on äärmiselt olulised korrapärased kontrollid, nõuetekohane hooldus ning kvaliteetsete materjalide ja määrdeainete kasutamine. Nende probleemidega ennetavalt tegeledes saavad käitajad minimeerida seisakuid, vähendada hoolduskulusid ning suurendada seadmete üldist tõhusust ja töökindlust.
1. küsimus: Millised on võllilattide kulumise peamised põhjused pöörlevatel laagritel?
A1: Pöördlaagrite jooksuradade kulumise peamised põhjused on pindade vaheline suhteline libisev hõõrdumine, ebapiisav määrimine, tootmisvead ja ebaõige hoolduspraktika. Kulumist võib liigitada normaalseks kulumiseks, mis toimub järk-järgult laagri eluea jooksul, ja ebanormaalseks kulumiseks, mis on seotud põhiprobleemidega, nagu halb tootmiskvaliteet või ebakvaliteetne määrdeaine.